31. jaanuar
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2025 | ||||||
31. jaanuar on Gregoriuse kalendri 31. päev. Juliuse kalendri järgi 18. jaanuar (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1906 – 25 Tartust pärit eesti haritlast ja seltskonnategelast avaldas olulistes Peterburi ajalehtedes protestikirja, milles manitseti karistussalkade tegevust Eestis.[1] Protestikiri leidis laialdase vastukaja ja Venemaa võimul tuli nüüd samme Baltikumis rohkem läbi kaaluda.[1]
- 1911 – ülevenemaalisel algkoolide loenduse andmetel oli Eestis 1646 mitmesugust algkooli, kus õppis kokku 74 873 õpilast.[2]
- 1919 – Vabadussõda. Paju lahing, mis oli alanud eelmisel päeval, jätkus. Punaväe ülekaalust hoolimata vallutasid Eesti partisanid ja Soome vabatahtlikest Põhja Pojad Paju mõisa. See oli Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid, kuna avas eestlastele tee Valga linna. Lahingus sai surmavalt haavata ka Eesti väejuht Julius Kuperjanov, kes suri 2. veebruaril.
- 1925 – maadleja Jaan Jaago tuli Berliini MM-il viiendat korda elukutseliste maailmameistriks.[3]
- 1938 – tulevase Madalmaade kuninganna Beatrixi sünni puhul annetas Philips igale samal päeval sündinud lapsele hõbepeekri.
- 1940 – Narva linnapea Johan Hansing võttis asjaajamise seniselt linnapealt Jaan Lustilt üle.
- 1942 – holokaust Eestis: sakslased väitsid ametlikus ettekandes, et Eesti on okupeeritud aladest esimene, mida võib klassifitseerida kui "Judenfrei" (juudivaba).
- 1944 – Punaarmee esimesed osad jõudsid Narva lähedal Piiri vallas Eesti pinnale.
- 1991 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas viia 3. märtsil läbi iseseisvusreferendumi, millega taheti ennetada üleliidulist referendumit.
- 1993 – Tallinnas toimusid Gustav Ernesaksa matused.[4]
- 1994 – peaminister Mart Laar avas Frankfurdis Eesti nädala.
- 1995 – president Lennart Meri kuulutas välja 19. jaanuaril aktsepteeritud uue kodakondsusseaduse.
- 1995 – kaitseminister Enn Tupp esitas peaminister Andres Tarandile lahkumisavalduse, millega otsustas mitte osaleda märtsikuistel parlamendivalimistel.
- 1996 – Kristina Šmigun võitis Itaalia Alpides Asiagos aset leidnud juunioride MM-il suusatamises 5 km klassikasõidus hõbemedali.
- 1996 – viimane regulaarne reisirong Pärnu–Mõisaküla raudteeliinil.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1606 – kuningas James I vastases vandenõus süüdistatuna hukati Westminsteris Guy Fawkes.
- 1876 – USA kehtestas indiaanlastele nõude elada reservaatides.
- 1892 – Oslos Holmenkollenis toimusid esimesed suusahüppe võistlused. Võitis norralane Arne Ustvedt 21,5 meetri pikkuse hüppega.
- 1910 – Portugalis Portos puhkes 5. oktoobri revolutsioon.
- 1958 – Euroopa Komisjoni presidendiks sai Walter Hallstein .
- 1968 – iseseisvus Nauru Vabariik, esimeseks presidendiks sai Hammer DeRoburt (jäi presidendiks aastani 1976).
- 1990 – Moskvas avati esimene McDonald'si restoran Venemaal.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 31. jaanuaril
- 1797 – Franz Schubert, Austria helilooja
- 1835 – Lunalilo, Hawaii kuningas
- 1841 – Samuel Loyd, ameerika problemist
- 1850 – Julius Sergius von Klever, baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik
- 1921 – Mario Lanza, ameerika tenor ja filminäitleja
- 1937 – Philip Glass, ameerika helilooja
- 1949 – Ken Wilber, ameerika mõtleja
- 1951 – Dave Benton (Efren Eugene Benita), laulja
- 1963 – Manuela Di Centa, itaalia suusataja
- 1964 – Hasso Krull, eesti luuletaja, esseist ja tõlkija
- 1966 – Hendrik Sal-Saller, eesti laulja
- 1969 – Kirsti Jahilo, eesti kunstnik
- 1973 – Portia de Rossi, austraalia filminäitleja
- 1976 – Traïanós Déllas, kreeka jalgpallur
- 1981 – Justin Timberlake, USA laulja ja muusik
- 1982 – Maret Ani, eesti tennisist
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 31. jaanuaril
- 1929 – Hindrek Kuusmann, Kodasoo vallavanem
- 1944 – Jean Giraudoux, prantsuse kirjanik ja diplomaat
- 1956 – Alan Alexander Milne, inglise kirjanik
- 1958 – Karl Selter, eesti jurist, diplomaat ja poliitik
- 1983 – Aleksander Kurtna, eesti tõlkija
- 1984 – Artur Rinne, eesti laulja
- 1985 – Kuldar K. Raudnask, eesti luuletaja
- 1994 – Erwin Strittmatter, saksa kirjanik
- 2007 – Kirka Babitzin, Soome laulja
- 2007 – Olevi Kull, eesti ökoloog
- 2012 – Dorothea Tanning, USA kunstnik, skulptor ja kirjanik
- 2023 – Henrik Nordbrandt, taani luuletaja
- 2025 – Kärt Tomingas, eesti laulja, näitleja ja teatripedagoog
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 175
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2016. Vaadatud 5. juuli 2013.
- ↑ Jaanuarikuu ametlikuks külmarekordiks jäi -26,3